PÄEVA TEEMA | Annette Nordmann: „Mesipuu“ loo lõpus lollitamine vilistab meie ajaloo peale

„Ta lendab mesipuu poole“ on laul, mis viib viib meid ajarännaku näol tagasi kurba ajalukku. Igasugu tänapäeva tembud jäägu selle laulu ajal 21. sajandisse.

Kahtlemata on „Mesipuu“ laulupeo kõige püham hetk. Ja ma ei tea, kas asi oli selles, et ma läbi ekraani üritusele kaasa elasin, või on tegemist minu pessimistliku hinnanguga, kuid ma ei tundnud eile, et kõik kaare all olevad noored oleksid mõistnud selle laulu tegelikku tähendust – ohverdusi ja kurbust täis ajalugu.

Seda vaadata oli omamoodi piinlik. Oleks ma samamoodi käitunud, tähendanuks see minu esivanemate kannatuste mõnitamist. Pikk loeng Siberisse küüditatutest, välismaale põgenenutest, seina äärde aetud või lahinguväljal langenud eestlastest pole siinkohal vajalik. Küll aga oleks vaja laulu paatoslikku tausta selgitada neile, kelle perekonna ajalugu nende teostega ei samastu.