Sellised teemad on koalitsiooniläbirääkimistel kõige keerulisemad ja seetõttu kõnelused võtsidki seitse nädalat. Aga ma olen väga rahul. Ma usun, et leidsime hea lahenduse. Me võitleme endiselt kliimamuutuste vastu, meil on selles osas väga ambitsioonikad eesmärgid (Soome plaanib endiselt jõuda 2040. aastaks olla süsiniknegatiivse majanduseni – toim). See on väga hea. Me oleme avatud riik, me oleme euroopameelsed, me oleme õigusriik, hoolitseme inimõiguste eest, jätkame humanitaarabi andmist – muide, ka sealt kärpisime, sest me pidime pea kõikjalt kärpima, aga paigutame sinna siiski sadu miljoneid eurosid. Eriti abiks Ukrainale ja riikidele Euroopa Liidu lähistel. Usun, et leiame üsna mõõduka joone neis väga tähtsates küsimustes.

Kui EKRE, meie vaste Põlissoomlastele, mõne aasta eest valitsuses oli, käis nali, et toonasel peaministril Jüri Ratasel kulub rohkem aega nende eest vabandamisele, kui oma päris tööle. Kas te ei karda, et jooksete Põlissoomlastega sama reha otsa? Hiljuti piditegi siseminister Mari Rantaneni kaitseks välja astuma (levitas rassistlikke säutse – toim), vaid päevi varem olid sarnased probleemid majandusminister Vilhelm Junnilaga (astus tagasi natsinaljade tõttu – toim)...

Meil kulus eile valitsusega selle peale terve päev. Kõik need probleemid olid laual. Ma arvan, et nad on senisest õppinud ja saavad aru, et nad on nüüd valitsuses. Mida nende poliitikud on varem öelnud ja teinud – see on minevik. Nüüd oleme valitsuses, valitsusel on selge programm, selged väärtused ja nad peavad neid silmas pidama. Ma tahaks uskuda, et nad mõistavad seda, on valitsuse tööle pühendunud ja tahavad olla tõsiseltvõetav partei ja osa tõsiseltvõetavast valitsusest. Ma ei ole väga mures. Aga on selge, et nad on uus partei, nad on populistlik partei. Väljakutseid on. Aga ma olen näinud, et nad tahavad valitsuses tõsiselt töötada.