Slavoj Žižek: lääne demokraatliku enesekriitika traditsioon on langenud absurdi ja külvab enda hävingu seemneid

Möödunud kuul sai teatavaks, et Briti kohus keeldus Wikileaksi asutajale Julian Assange’ile andmast õigust edasi kaevata korraldust anda ta välja Ameerika Ühendriikidele. USAs ootavad riigireetmise seaduse alusel kriminaalsüüdistused.

Olgugi et Assange’i kaitsjad otsivad edasi võimalusi, kuidas tema väljaandmist ära hoida, tõmbub püünis tema kaela ümber kindlalt pingule. Aeg ei tööta tema kasuks. USA ja Briti ametivõimud, kelle haardes Londoni Belmarshi vanglas hoitav Assange on, saavad oodata, kuni avalik huvi juhtumi vastu sõdade, kliimamuutuse, AI-ärevuse ja muude maailma vaevavate probleemide tõttu väheneb.

Ent me vajame Assange’i-suguseid inimesi, kui tahame nimetatud probleemidega toime tulla. Kes muidu paljastaks kõik kuritarvitused ja ebamugavad tõed, mida võimud tahavad saladuses hoida – olgu nendeks sõjakuriteod või sotsiaalmeediaettevõtete siseanalüüsi avastused selle kohta, mida teevad nende platvormid teismeliste tüdrukutega?