NATO dilemma: Ukraina peab saama Vilniuses konkreetseid lubadusi – aga need ei tohi olla konkreetsed

Uks on valla, ent siseneda ei tohi. NATO kaks leeri räägivad justkui sama, aga rõhk on erinev.

Teisipäeval Vilniuses algaval NATO kohtumisel on ilmselt keerukaim Ukraina liitumise arutelu. Lähemas plaanis on asi selge: Ukraina ei liitu NATO-ga ei tänavu, järgmisel ega ka ülejärgmisel aastal. Pikem plaan oleks justkui sama selge. 2008. aastal sai Bukarestis nii Ukrainale kui ka Gruusiale lubatud, et tulevikus on nad liituma oodatud. Alla kirjutasid kõik tollased liitlased, ka praegu Ukraina vastu avalikult vaenulik Ungari peaminister Viktor Orbán. „Me kõik oleme nõus, et Ukrainast saab alliansi liige,“ ütles NATO peasekretär Jens Stoltenberg juunis sellele otsusele viidates. „Ja me kõik oleme nõus, et NATO liitlased ja Ukraina otsustavad ise, millal on õige aeg Ukraina alliansi liikmeks kutsuda.“

Seekordsel kohtumisel ei ole Ukrainal sellist kutset loota, aga suur osa liitlasi tunneb vajadust anda Ukrainale midagi käegakatsutavamat kui 15 aasta tagune lubadus. Diplomaatilisuse poolest tuntud Stoltenbergil ja teistel liidritel tuleb lõhestada juuksekarvu ja kõndida noateral, et leida kompromiss mitme vastandliku seisukoha vahel. Eesti-sugused idatiiva riigid nõuavad, et Ukraina edasisele teele joonistataks ette selged rõngad: hüppate neist kõigist läbi ja saategi liitumiskutse.