Miks Erdoğan järele andis? Eksperdid ja Türgi ajakirjanikud pakuvad selgitusi

Türgi meelemuutust seostatakse majanduskriisi ja sooviga lääne investorite usaldust tagasi võita.

Esmaspäeva õhtul teatas NATO peasekretär Jens Stoltenberg, et Türgi vastuseis Rootsi liikmesusele on lõppenud ja president Recep Tayyip Erdoğan saadab ratifitseerimiseelnõu parlamenti. Kaks päeva varem rõõmustas Erdoğan Ukraina toetajaid, toetades ka selle riigi liitumist NATO-ga ning vabastades Venemaaga sõlmitud kokkuleppeid rikkudes koduarestist Azovstali kaitsjate komandörid. Ometi oli ta veel juuli alguses süüdistanud Rootsit islamisolvajate sallimises ja alles esmaspäeval viidanud, et Türgi tahab muude järeleandmiste seas selgemat liitumisperspektiivi EL-iga. Mis tingis meelemuutuse?

Rootsi peaminister Ulf Kristersson ütles, et ühtki uut järeleandmist tema riik Türgile ei teinud. Rootsi oli enne seda lõpetanud Türgi-vastase relvaembargo, karmistanud terrorismivastaseid seadusi ning süüdi mõistnud esimese Kurdi Tööparteiga (PKK) seostatud Türgi kodaniku. „Me ei ole võtnud uusi kohustusi peale kolmepoolses memorandumis (Soome-Rootsi-Türgi 2022. aasta lepe – Delfi) kokkulepitu, mida me nüüd nimetame kahepoolseks julgeolekuleppeks,“ ütles Kristersson. „Muid kohustusi ei ole. Kõik, mida me teeme, toimub Rootsi seaduste raames.“