Eesti oli NATO tippkohtumise läbirääkimistel sõiduvees. Siis kajas Zelenskõi pahameel üle Vilniuse

NATO kogunemine kujunes dramaatiliseks vaidluseks. Eesti esindajad kiidavad kaitseplaane.

Esmaspäeva õhtul vaevalt pool tundi pärast seda, kui peaminister Kaja Kallas ja suur osa Eesti delegatsioonist Vilniuses maandusid, saabus rõõmusõnum: Türgi president Recep Tayyip Erdoğan leebus ja NATO peasekretäri Jens Stoltenbergi vahendatud läbirääkimiste tulemusena on Rootsi tee NATO-sse avatud. Kohati kiputi tähistamise keskel unustama, et tegelikult on ka Ungaril NATO tulevase 32. liikme ühinemisleping parlamendis kinnitamata. Seda peeti aga formaalsuseks. Soome liitumise puhul oli Ungari valmis kohe, kui Türgi oli otsusele jõudnud. „[Ungari] lubas, et ei jää viimaseks, aga nüüd on huvitav, et kui Türgi kiiresti teeb, siis mida teeb Ungari, kui ei taha viimaseks jääda,“ märkis peaminister Kaja Kallas teisipäeva varahommikul.

Kuna tippkohtumise eelõhtul sai NATO 32. liikme küsimus lahenduse, läks fookus võimalikule 33. liikmele – üheksa ja pool aastat Venemaa kallaletungi all vastu pidanud Ukrainale. Leedulased on öelnud, et selle eesmärgi esiletõstmiseks on linn kaunistatud 33 000 Ukraina lipuga. Lipukesed on elumajadel, kontorihoonetel, ühissõidukitel, tänavapostidel – igal pool on näha, kui väga Leedus Ukrainale kaasa elatakse.