INTERVJUU | Toomas Hendrik Ilves: häbematu on arutada genotsiidisõjas kannatava riigi juhi salongikõlblikkust
Osa arvajaid üritab öelda seda, nagu oleks Ukraina kohe Vilniuses tahtnud NATO-sse pääseda, aga see on ekspresident Toomas Hendrik Ilvese sõnul jama. Oodati selgust.
Volodõmõr Zelenskõi (paremal) kuulab Joe Bideni sõnavõttu. Osa liitlasi kurtis, et Ukraina president käitus Vilniuses jämedalt.
FOTO: VALDA KALNINçVALDA KALNINAVALDA KALNINÁ| EPA/Scanpix
NATO peasekretär ja mitmed poliitikud on viimastel päevadel väljendanud, et Ukraina on NATO-le lähemal kui kunagi varem. Kas ikka on? Või on see pigem retoorika, mis näitab NATO võimetust Ukraina küsimuses kokku leppida?
Mingil määral ikka on lähemal. MAP-i (liikmesuse tegevuskava – toim) teha pole vaja. Tõsi, mullu otsustati ilma hääletusetagi, et ei Soome ega Rootsi pea MAP-i läbi tegema. Alates 2004. lennust on aga kõik Kesk- ja Ida-Euroopa riigid pidanud enne liitumist seda läbima. Siiski olid lootused palju kõrgemad – loomulikult mitte liituda kohe praegu, aga ikka sõja lõpul. Jah, sellel on ka oma probleemid, sest sellise lahenduse puhul kardetakse, et seda võtab Putin signaalina mitte kunagi sõda lõpetada. Lisaks selline lause: „Saame anda Ukrainale alliansiga liitumiskutse, kui liitlased on nõus ja tingimused on täidetud.“ See on üleolev ainsa riigi suhtes, mis on pärast 1945. aastat pidanud sõda venelaste vastu ja seda juba üheksa aastat. See, et liitlased peavad nõus olema, on iseenesestmõistetav. Miks seda öelda, nagu ukrainlased seda ei teaks?