NÄDALA NÄGU | Andrus Tuisk: armastuse konstant. Kui me oma lapsi ei armasta, siis võivad nad meid tulevikus kutsuda „savanni“

Räägin alustuseks ühe loo. See ei ole minu lugu, see on Ray Bradbury lugu, novell „Savann“.

Lugu toimub tulevikus, kus perekond on soetanud kalli nutimaja, mis teeb inimese eest ära kõik tööd, isegi seob lastel saapapaelad. Peale selle on lastel – õel ja vennal – tuba Nursery. See loeb laste mõtteid ja visualiseerib tervet lage, põrandat ja seinu katvate 3D-ekraanide abil nende iga soovi. Need tuleviku lapsed veedavad selles toas ekraanide ees kogu oma aja.

Aga selle toaga läheb teisiti, kui vanemad on plaaninud. Selle asemel et olla vahend, mis aitaks halbadest mõtetest lahti saada, saab lastetoast hoopis hävitavate mõtete tekitamise vahend.