Heido Vitsur: miks meil on ikkagi vaja teises pensionisambas raha „põletada“? Vastus on lihtne

Meil pole eriti kombeks mõelda sellele, milline on elu pärast 65. eluaastat ning miks on pensionäride võimalused Eestis ja teistes arenenud maades nii erinevad.

Siiski elavad Eestiski inimesed pärast 65. sünnipäeva keskmiselt veel 15 aastat, aga erinevalt enamikust arenenud maadest on paljude meie pensionäride saatus endiselt elada need 15 aastat vaesena. Üks selle põhjus on ilmselt 1990. aastate alguse erakordselt madal stardipakk, mille järgi hakati kõikidele pensionäridele maksma ühesugust elatisraha. See summa oli nii väike, et kattis hädavaevu minimaalsed vajadused, kuid inimesed leppisid sellega, sest vabadus tundus tollal piisava tasuna.

Paraku koostatakse Eestis riigieelarve suuresti nn baasist lähtudes: aluseks võetakse eelmise aasta kulutuste tase ja neid on raske tuntaval määral suurendada. Viimasel ajal on lisandunud teinegi pensionäride kahjuks töötav tegur: riik ei arvesta piisavalt tulevikuga. Pensioni valdkonnas tuleb näha ette vähemalt inimese elukaare pikkust ajalõiku, aga parem kui veel pikemat.