SÕNAROKK | Mari-Liis Jakobson: kas valimised loevad?

Elame paradoksaalsel ajastul: olukorras, kus demokraatia üle maailma vähikäiku teeb, toimuvad ometi peaaegu kõikjal valimised. Kas valimised enam loevadki?

Demokraatiat defineeritakse kui rahva võimu. Aga mida see tähendab? Kogu rahvas ju korraga valitsuskeppi hoida ei saa. Seepärast on välja kujunenud ka mitu erisugust demokraatiakäsitlust.

Ühe lähenemise kohaselt pole oluline mitte see, kelle käes valitsuskepp on, vaid pigem see, et võimulolijad teostaksid rahva tahet. Iseenesest võib seda teha ja rahva heakskiidulgi valitseda ka autoritaarne juht. Ei maksa arvata, et Ungaris või Türgis, kus demokraatiaindeksid märgatavat tagasilangust näitavad, poleks seda osa rahvast, kes Orbáni või Erdoğani tegevust heaks ei kiidaks ja nende poolt innukalt ei hääletaks.