Vadim Štepa: Vene regioonid saavad oma relvaüksused. Kreml mängib sõna otseses mõttes tulega

Lõppeva nädala üks olulisemaid sõnumeid Venemaalt oli Venemaa riigiduuma otsus lubada regionaalvõimudel luua omaenda relvastatud „eriformeeringuid“, mis on olemuselt sarnased sõjalistele erakompaniidele. Nad ei hakka tegutsema ametlike jõustruktuuride (armee, politsei või FSB) raames, vaid nendega n-ö koos toimima.

See pole esimene näide regionaalsetest relvaüksustest. Veel mullu suvel korraldas Kreml regionaalsete „vabatahtlike pataljonide“ loomise, saatmaks neid Ukrainasse. Sellised üksused moodustati Burjaatias, Baškortostanis, Tatarstanis, Karjalas ning teistes vabariikides ning samuti Vene Volga äärsetes, Uurali ja Siberi oblastites – kokku enam kui 40-s Venemaa regioonis.

Ainult et see Kremli katse asetada vastutust regioonide elanikele kukkus läbi. Kodanikud ei astunud pataljonidesse just liiga innukalt ning võimu pidid kuulutama 2023. aasta sügisel välja mobilisatsiooni. Vene sõjaväejuhtkond saatis piirkondlikud vabatahtlikud, kellest paljudel polnud kaasaegset sõjalist kogemust, rinde koge raskematesse jõukudesse, kindlustamata neid toetusega. Kokkuvõttes löödi nad täielikult puruks – nagu näiteks juhtus Tatarstani pataljoniga Alga.