JUHTKIRI | Kliimamuutus avab uusi võimalusi

Tänasest lehest saate lugeda, et Euroopa olulisim kaubatee hakkab sõna otseses mõttes kokku kuivama. Eestit see päris otseselt ei puuduta, sest jutt on Reini jõest, mis tähendab, et esimeses järjekorras on tegemist Saksamaa probleemiga. Ent ikkagi on see veel üks põhjus mõelda nii kliimamuutusest, mille tõttu Reini veetase üha sagedamini ja kauemaks liiga madalale langeb, kui ka Euroopas tootmise ümberpaigutamisest, mida selle tagajärjel ilmselt tegema peab.

Kliimapoliitika on valdkond, kus ühest küljest liigub palju raha, aga teisalt valitseb ka ideoloogilise ummikseisu oht, mille tõttu inimestel ja ettevõtjatel võivad ühtaegu nii kasulikud kui ka vajalikud sammud tegemata jääda. Arutelud, kus domineerivad äärmused – mainitud teemas kas maailmalõpukuulutajad või kliimamuutuse eitajad – peletavad n-ö tavalisi inimesi kliimateemast pigem eemale. Peagi algavates kliimaseaduse aruteludes tuleb seda arvestada, et kaasa lööks rohkem Eesti inimesi kui üksnes aktivistid.

Õnnetusekuulutamise või muutuste eitamise asemel tuleb kliimateemas rõhku panna asjalikkusele ja praktilisusele. Reini veetee vähem usaldusväärseks muutumise kontekstis on selline näide küsimus, kas sealsetel suurettevõtetel võib tekkida huvi või vajadus jõe läheduses paiknevaid tehaseid ümber paigutada, ja kui, siis kuhu.