Ricardo Vicente: Eesti ei tohiks põlevkivijaamu niipea kinni panna

Üks paradoksaalsemaid kliima ja energiaga seonduvaid lugusid 2022. aastal oli taastuvate ja mittetaastuvate energiaallikate samaaegne kasv Euroopas.

Ühest küljest kasvas elektrienergia tootmine kahest taastuvast allikast – tuulest ja päikesest – 72 TWh võrra. Teisalt toimus majanduse samaaegne n-ö taaskarboniseerumine, mis tähendab, et söe- ja gaasielektrijaamad suurendasid oma toodangut 33 TWh võrra.

Mõned tegurid, mis soodustavad vajadust suurendada nii taastuvatel kui ka fossiilsetel allikatel põhinevat elektritootmist, on seotud kliimamuutustega: põuad väga paljudes Euroopa piirkondades põhjustasid hüdroenergia tootmise vähenemise 66 TWh võrra ning koos jõgede kõrgemate temperatuuridega olid need üheks teguriks, mis kahandasid tuumaenergia tootmist 119 TWh võrra.