Maris Hellrand: hüvasti „endine nõukogude vabariik“! Rahvusvaheline meedia enam Eesti kohta nii öelda ei tohi

Välismeedias Eestist rääkivates lugudes lipsab endiselt justkui tingrefleksina sisse täiend „(pisike) endine nõukogude vabariik“.

Nii poliitikud, diplomaadid kui ajakirjanikud, kes rahvusvahelisele meediale kaastööd teevad, on juba aastaid väljendi „endine nõukogude vabariik“ üle oma frustratsiooni väljendanud. Nüüd lõpuks saavutasime märgilise muudatuse maailma suurima uudisteagentuuri Associated Press stiiliraamatus.

AP stiiliraamatu uues juhendis on kirjas: „Vältige selle täiendi kasutamist kõigi 14 riigi puhul peale Venemaa, mis kuulusid endise Nõukogude Liidu koosseisu, välja arvatud juhul, kui see on loo jaoks selgelt asjakohane. Näiteks: Valgevene julgeolekuaparaat säilitab oma mineviku nõukogude vabariigi elemente või Kasahstan püüab Venemaast kaugeneda, vaatamata endise nõukogude vabariigi endisele liidule Moskvaga. Nõukogude Liit lagunes 1991. aastal ja tekkinud riikidel on identiteet, ajalugu ja valitsemissüsteemid, mis ületavad nende 68 aastat (või vähem) Venemaa domineeritud NSV Liidus. Näiteks on Eestil iseseisva riigina pikem ajalugu kui 48 aastat nõukogude vabariigina või nõukogude okupatsiooni all, nagu eestlased ise ütleksid.“

„Endine nõukogude vabariik“ on toimetajatele tihtipeale mugavusvalik, millega lugejale-vaatajale, kes Eestist midagi ei tea, lühidalt ajalooline ja geograafiline kontekst luua. Tõsi on ju ka see, et Eestist ja teistest Balti riikidest räägitakse väga tihti „Venemaa varjus“, olgu teemaks siis julgeolek, energia või kohalik vene vähemus.