Anne-May Nagel: Pere Sihtkapitali andmetega sahkerdamisele tuleb reageerida jõuliselt

Pere Sihtkapitali ümber lahtirulluv skandaal, mille keskmes on eriliigiliste isikuandmete massiline ja õigusliku aluseta omandamine, jätab õhku küsimuse, kellele ja mil viisil võib sellisel kujul andmete kuritarvitamine teaduse oreooli paistel päriselt kasulik olla?

Massiline poliithõnguline andmekogumine teadusuuringu tähe all on halvasti lõppenud varemgi, siinkohal tasub näiteks tuua 2018. aasta Cambridge Analytica juhtum,¹ mille kaudu õngitseti samuti algselt uuringuna presenteeritud ettevõtmises välja miljonite ameeriklaste andmed. Mis järgnes, on vast kõigile teada – süüdistused 2016. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalmiste tulemuste mõjutamises,² meenuvad ka Venemaalt lähtunud avaliku arvamuse manipulatsioonid⁵ ning populistist Donald Trumpi võit Hillary Clintoni üle.

Viis, kuidas andmeid koguti ning neid hiljem häälteks konverteeriti, oli lihtsustatult järgmine – esmaseid andmeid koguti samuti põhjalikes küsimustikes (120 küsimust), seejärel haagiti küsimustiku täitnute Facebooki kontode külge äpp, mille kaudu saadi kätte kõikvõimalikud andmed. Seejuures on oluline nüanss, et saadi kätte ka kõigi isiku sõprade andmed nii saadi ühtekokku 87 miljoni inimese detailsed andmed, mis võimaldasid valijaskonda osavalt ja personaalselt manipuleerida. Taas tuleb rõhutada, et seegi aktsioon sai alguse teadusuuringu egiidi all.