PÄEVA TEEMA | Liisa Levandi: ligipääs rahvastikuregistri andmetele võiks saada selgemad piirid

Eelmise nädala lõpul ilmsiks tulnu valguses mõtleb nii mõnigi meist täna, mis andmeid minu kohta rahvastikuregistrist võib leida ja kas riik suudab neid piisaval määral uudishimutsejate eest kaitsta.

Rahvastikuregistri seadus võimaldab igal füüsilisel või juriidilisel isikul saada ligi teise isiku isikuandmetele, kui tal on selleks õigustatud huvi. Seaduse järgi esineb õigustatud huvi eelkõige juhtudel, kui andmeid on vaja kellegi elu, tervise ning õiguste ja vabaduste kaitseks, seoses lepingu täitmisega või teaduslikul eesmärgil.

Aga kuidas selle „õigustatud huvi“ nime kandva võluvõtme olemasolu kindlaks tehakse? Seda hindab taotluse saanud ametnik. Seadusest talle selleks liialt palju juhtnööre ei tule. Põhjendatult tekib seega küsimus, et mille põhjal ta siis otsustab, kas taotluses toodud huvi on piisavalt tõendatud ning milliste isikuandmete väljastamine on seda huvi arvestades proportsionaalne. Eelduslikult mitte kõhutunde pealt, kuid suurem selgus vähemalt seaduse tasandil puudub.