PÄEVA TEEMA | Eerik-Niiles Kross: agressorriikide kodanike valimisõiguse peatamine mitte ei ründa, vaid kaitseb demokraatiat

Agressorriikide kodanike valimisõiguse peatamine Eesti kohalikel valimistel on olnud arutlusel Venemaa Ukraina vastase agressiooni hoogustumisest saadik läinud aasta veebruaris. Ette on pandud Euroopa Liidu väliste riikide kodanikelt üldse kohalikel valimistel valimisõigus ära võtta.

Selline õiguse piiramine ei oleks Euroopa õigusega küll otseses vastuolus – Euroopa kohaliku omavalitsuse harta näeb otsesõnu ette võimaluse seada valimistel osalemise piiranguid demokraatia toimimiseks või julgeolekukaalutlustel. Küll oleks aga lausaline valimisõiguse äravõtmine ilmselgelt ebaproportsionaalne ja vastuolus õigusriigi põhimõttega. Juba antud õigusi õigusriik kergekäeliselt ei piira. Ühtlasi on ju selge, et Eestis elavate Kanada või Austraalia kodanike valikud kohalikel valimistel demokraatia toimimist ei ohusta.

Küll näeb ka Eesti Põhiseadus ette võimaluse teatavatel tingimustel valimisõiguse peatamise. Nii ei saa ei riigikogu ega kohalikel valimistel osaleda kinnipidamiskohas karistust kandvad Eesti kodanikud. Nende valimisõigus taastub karistuse kandmise järel. Muide, kui Eesti kodanike puhul tuleneb see piirang põhiseadusest, siis mittekodanike puhul on sama piirang sätestatud kohalike volikogude valimise seadusega. Vastavalt ei saa väita, et seadusega ei saa kohalikel valimistel osalemise õigust piirata. Vastupidi, põhiseadus annab otsesõnu võimaluse kohalikel valimistel osalemise õigust seadusega piirata ja seda on ka varem tehtud.