Kaimar Karu: Tallinnast lõunasse on tee jätkuvalt kaks korda pikem kui vastassuunas

Vaba, demokraatlik Eesti on privileeg. Meie suurus, geopoliitiline asukoht, majanduse ja riigirahanduse olukord NSVL ikkest vabanemise järel ning genotsiidilembene suur naaber, kelle inimelude ja inimlikkuse mitteväärtustamise taset oleme ka ise kogenud, oleks võinud Eestile hoopis teise suuna anda.

Paratamatusena näivana leppimise asemel valisime aga ise oma suuna ning ma olen igavesti tänulik neile inimestele, kes – tihti suuri isiklikke riske võttes – meid õiges suunas liikuma lükkasid.

Kodumaa-armastus, ettevõtlikkus, hea teadus- ja haridustase ning loomuomane põikpäisus, mis ei luba status quo-d hoidval murepõhisel „nii küll ei saa“ ja „nii pole paslik“ allaandmisstrateegial pead tõsta, hoidsid meie ühiskonda pikalt õigel kursil.