ARVUSTUS | Koidula suveteaterlik võitlus unustusega ja selgroogu kasvatavad tegelased

Kas 180-aastasel Lydia Koidulal ja tema näidendite tegelastel on midagi teravat öelda meie kaasaja kohta?

Mõnda aega tagasi vestlesin ühe tuttavaga, kes teatas, et tema enam päevauudiseid ei loe, sest kõigist olulistest ühiskondlikest teemadest ja protsessidest saab teada teatris ja kunstinäitustel käies. Selle avalduse taga peitis end loogika, et kunst peegeldab kõiki olulisi ja inimesi kõnetavaid teemasid ning avab eri vaateid ja üksikasjad polegi sealjuures kõige tähtsamad. Iseküsimus on mõistagi, kui usaldusväärseks võib selliseid allikaid pidada ja millise arusaama need maailmast loovad.

See vestlus tuletas ennast hiljuti meelde. Nimelt jõudis Lydia Koidula 180. sünniaastapäeva puhul Pärnus Koidula muuseumi aias publiku ette Gerda Kordemetsa kirjutatud ja lavastatud näitemäng „Koidulahing“. Tuttava esitatud hüpotees tundus siia hästi sobivat, vähemalt esimese vaatuse kohta.