Jäätmeärimees Argo Luude Lennart Meri tuules: 2023. aastal s**a sees elades ei väeta me sellega enam tulevikku

Kui sõnapaar „ringlussevõtu sihtmäär“ ajab tõenäoliselt iga teise haigutama, siis jäätmete liigiti kogumine võiks küll juba selge olla. Lennart Meri kuulsat osundit ei saa sel puhul tõlgendada otsesõnu, sest elades 2023. aastal sita sees, ei väeta me sellega enam tulevikku. Tulevikku väetame hoopis jäätmete sorteerimisega.

Ajakirjanik Andres Sepp väitis hiljuti Saarte Hääles, et Paikre prügilas sorteeritakse saarlaste (ja pärnakate ja juba avaldasid lootust kergemale teele ka läänlased) segaolmejäätmed niikuinii üle. See ei vasta päris tõele – sellest pudrust, mis Paikresse jõuab (segamini mähkmed, tolmukotisisu, banaanikoored ning juustupakid), ei ole suurt midagi välja võtta, sest biojäätmed on Paikresse jõudes hakanud ammu lagunema ning rikkunud enamiku materjalidest.

Tõenäoliselt saab sealt kätte natuke metalli ja natuke klaasi. Küllap ka plastikut. Kahjuks ei saa aga seda plastikut kindlasti (just räpasuse tõttu) kasutada uute toodete valmistamiseks ning see suunatakse jäätmekütuseks ehk põletamisse.

Jah, Paikrel on küll kohustus jäätmeid sortida, KOVile ka numbreid esitatakse, kuid tegelikku olukorda keegi kohapeal näinud ei ole. Mina soovitaks ajakirjanikel küsida sissepääsu ja jälgida kohe päevake või rohkem – missugused jäätmed sisse tulevad, missugused välja lähevad ning mis nendega vahepeal juhtub.

Kui aga tarbijad jäätmed eraldi sorteerivad, muutub kogu asi hoopis põnevamaks, sest sellest kurja juurest – biojäätmest – saab hoopis energia- ja toidujulgeoleku tagaja. Köögi- ja sööklajäätmetest toodetakse biogaasi, mis paneb liikuma näiteks Tallinna linna gaasibussid.