Toomas Alatalu: Venemaa positsioonid maailmapoliitikas ei näita nõrgenemist, küll aga on kasvanud mitme väikeriigi vastuhakk Kremli diktaadile

Suure poliitika sügishooaeg algas. India pealinnas toimub G20 tippkohtumine ja teisipäeval, 5. septembril algas ka ÜRO 78. peaassamblee. Peaassambleele lähevad tipptegijad alles kahe nädala pärast, sestap praegu New Delhis toimuvast.

G20-le pandi alus pärast suuri finantskriise 1999. aastal ja võib öelda, et algidee põhjal on osavõtjaiks rahandusministrid ja neid saatvad riigijuhid. Seltskonna kokkupanijaiks olid tollased Kanada ja Saksamaa rahandusministrid ning algusest peale pole kõiki suuri majandusi kaasatud.

Toimetamine käib viies tinglikus grupis: (1) Austraalia, Kanada, Saudi Araabia, USA (2) India, Venemaa, LAV, Türgi (3) Argentina, Brasiilia, Mehhiko (4) Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Ühendkuningriik (5) Hiina, Indoneesia, Jaapan, Lõuna-Korea. 20ndaks osaliseks on Euroopa Liit ja äsja tehti 21seks Aafrika Liit, kes tegelikult on juba pikalt G20 tegevuses kaasa löönud.