President tõi esile terve rea näitlikustavaid probleeme tänase valitsuse tegevuse stiilis, iseloomustades seda riigiõiguse ekspert Jüri Kaljuvee kujundiga võimumaiast valitsusest. Riigipea osundus puudutas muuhulgas:

  • seaduse põhiseadusega kooskõla ekspertiisi salastamist;

  • vastuseisu ebamugavale riigikogu uurimiskomisjoni moodustamisele;

  • läbipaistmatuks muutunud riigieelarvet;

  • valimatut seaduste sidumist valitsuse usaldusega, mis kompab põhiseaduse piire;

  • ilma analüüsita ning kodanikke mittekaasavalt seaduste menetlemist;

  • sõnavabadust kitsendava vaenukõne seaduse läbisurumist.

Need on riigipea poolt tõsised etteheited. Kõik viidatud demokraatiat tasalülitavad, ilma dialoogita läbiviidud sammud ei tohi muutuda meie demokraatia olemuseks.

Ka opositsioonil on vastutus oma seisukohti argumenteerida ning tagada sisuline poliitiline alternatiiv.

Demokraatia eeldab kahekõnet parlamendis. President Karis juhtis tähelepanu sellele, et demokraatia ei ammendu enamushäälte saavutamisega.

Paraku on just selline riikluse kultuur välja kujunemas. Seda iseloomustab ka koalitsiooniparteide juhtide soovimatus arutada poliitilist kriisi erakonnajuhtide kohtumisel.

Tegin selle ettepaneku augustis, kuid siiamaani pole mingit vastust. See on põgenemine demokraatia eest.