„Loodame mõlemad, et valitsus ja parlament, kui nad mõne seaduseelnõu algatavad või seda menetlevad, esitavad endale juba ette küsimuse, kas see on ikka kooskõlas Eesti põhiseadusega. Kui seadust ei saa vastu võtta, on selle ettevalmistaminegi olnud tühi töö, mis raiskab riigi raha. Samuti rääkisime sellest, kuidas Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisel mitte minna vastuollu Eesti põhiseadusega,“ viitas Karis.

Suuremaid vastuolusid tekitavatest seaduseelnõudest tulevad sügisel riigikogus arutusele nn vaenukõne seadus, haldustrahvid, võimalik, et ka Venemaa ja Valgevene kodanikelt hääleõiguse võtmine kohalikel valimistel. Eesti 200 tahab välja tulla erakonnaseaduse muutmisega, et kriminaalkorras karistatud erakonnad jääksid ilma riigi rahastusest.