ÜRO läbirääkimisi Venemaaga võrreldakse salapaktiga, mis on meile juba tuttav. Samuti ei suutnud ÜRO erikomisjon tunnistada Venemaa sõda Ukraina vastu genotsiidiks, kuigi tuvastatud on üle 105 000 sõjakuriteo ning mitmedki riigid on tunnistanud toimuva genotsiidiks.
Ukraina sõjaväeluure üle Musta mere kiirkaatritel liikuvatel eriüksuslastel õnnestus erioperatsiooni käigus hõivata legendaarsed „Boiko tornid“. Puurtornid ehitas 2011. aastal Ukraina valitsus nafta ning gaasi hankimiseks Musta mere põhjast, kuid tornid said kiiresti hüüdnime selleaegse venemeelse energeetikaministri Juri Boiko järgi.
Nimelt kahtlustati, et ehituse käigus toimus ulatuslik korruptsioon, kui minister Boiko ostis puurtornid mitte otse nende tootjalt Singapuri ettevõttelt Keppel, vaid vahendaja kaudu, makstes vaid ühe torni eest hinnanguliselt 400 miljonit dollarit üle tegeliku turuväärtuse.
Kui aga 2014. aastal põgenes president Viktor Janukovitš Venemaale ning asemele valiti Petro Porošenko, avati Boiko suhtes tema legendaarsete tornide pärast kriminaalmenetlus. 2015. aastal aga hõivasid tornid Vene väed ning laiamahulise sõja algusest on neid kasutatud sõjalistel eesmärkidel nii relva- kui kütuseladudena kui ka selleks, et paigutada tornidele oma radarijaamad, mille kaudu jälgida olukorda Mustal merel.
Hiljutise erioperatsiooni käigus aga õnnestus Ukraina eriüksuslastel kõigepealt kaardistada droonidega olukord tornidel ning kummikaatritel „randudes“ tornid üle võtta koos seal oleva varustuse ning radaritega. Ukraina hinnangul on tegemist taas kord väikese strateegilise võiduga, mis nõrgendab Venemaa positsioone Mustal merel.
