Maailmakoristuspäeva keskkonnaprogrammi juht: ära vii prügi oma lähedaste hauale! Kalmuküünlad on nii eestlaslik reostus

Ühekordne plastist kalmuküünal muutub kalli inimese haual loetud tundidega prügiks, ent igal aastal jõuab Eesti kalmistutele sadu tuhandeid ühekordseid plastküünlaid. Kogus ulatub ilmselt miljonitesse. Samuti on augud sees seadusandluses.

Eesti kultuuriruumis on kombeks, et tühjaks põlenud küünlatopsid koristab ära järgmine hauaplatsi külastaja. Teinekord läheb aga aeg kahe külastuse vahe küllaltki pikaks ning nii jäävadki plastküünla topsid prügina hauale vedelema kuudeks.

Lisaks sellele, et küünlad lebavad haudadel kuid, lennutab sellised plasttopsid laiali tuul või korjavad ära linnud, kes soovivad süüa ümbrisesse järele jäänud vaha. Ent kõik, mis hauaplatsilt kaugemale loodusesse jõuab, jääb sinna sageli vedelema. Teadagi – säärased ühekordsed plastist topsid ei lagune looduses. On kalmistuid, kus selline tuule ja lindude poolt kokku lennutatud küünlatopsiprügi moodustab suisa prügimägesid.