JUHTKIRI | Majandus vajab hoogu, mitte mustkunstitrikke

Vihula mõisa värske õhk ja head veinid imet ei teinud.

Ministrid, kes proovisid riigieelarve tasakaalu saamiseks igasuguseid võlutrikke, tulid sealt tagasi üksnes teadmisega, et „kokkuleppele ollakse lähedal“, kuid kahemiljardilisest august on ikka ka paberil 400 miljonit eurot katmata. Arvestades tänavuse eelarve 16 miljardi euro suurust mahtu, võib lausa füüsiliselt hoomata, kui palju raha riigil puudu on.

Muidugi ei ole see maht tulnud nagu välk selgest taevast samasuguse üllatusena, nagu saabus väidetavalt peaminister Kaja Kallasele tema abikaasa osalus Venemaa-vedusid tegevas firmas. Küll aga on tähelepanu nihkumine tagasiastumist väärivalt skandaalilt pitsitavale rahakotile valitsusjuhile tänuväärt vaheldus. Kui küsida harilikult inimeselt, kumb talle rohkem korda läheb, kas Venemaad aitav ja Eestit kahjustav moraaliküsimus või võimalik maksutõus, võib julgelt panustada sellele, et oma särk on ihule ikka lähemal.