ARVUSTUS | Biblioteraapiline „Kirjanduskliinik“, mille üks teema jäi kummitama
Näitleja, endine riigikogu liige Üllar Saaremäe sai käe valgeks raamatuarvustajana.
Kirjutan raamatuarvustust esimest korda. Teatriprofina suhtun kõikvõimalikesse amatöörarvustajatesse suure skepsisega. Tavaliselt jagunevad nende kirjutised kaheks. Ühtedes jagab kirjutaja oma muljeid koolikirjandi „käisin teatris“ tasemel, rääkides ette ära kõik lavastuse keerdkäigud, põhisündmused ja puändid, võttes sellega vaatajalt igasuguse ootuse ja salapära. Teistes laskutakse arutlustesse, mil määral lavastus kirjutajale meeldis või ei meeldinud. Ja seda emotsioonide tasemel, alates sellest, kuidas pingid olid kõvad ja liiklusmüra kostis sisse. Ning lõpetades sellega, et ootused olid suuremad ja muusika liiga vali. Ainus positiivne asi seesuguste kirjutiste puhul on see, et lavastusest on pildid lehte saanud ja ehk kutsub see rahvast teatrisse.
