Igor Taro: pangamaks lööks bumerangina maksumaksjat

Kas me kujutame ette olukorda, kus ükskõik millisele ettevõtlussektorile öeldakse tagantjärele, et teie kasumimarginaalid olid eelmisel aastal nii kõrged, et peate nüüd osa sellest loovutama kellegi õiglustunde riivamise tõttu.

Kasumi teenimine on ettevõtja risk ja võimalus. Paljud ettevõtted, kes on aasta kokkuvõttes kasumis, ei pruugi seda olla kuude lõikes. Näiteks turismiettevõtjatel on hooajaline erinevus üsna märkimisväärne - kui juulis ja augustis lõigatakse prisket kasumit, siis jaanuaris-veebruaris võivad oodata näguripäevad. Kes siis korvab selle miinuse, kui ettevõtja maksab välja palgad ja kõik arved, aga müügitulu jääb ajutiselt alla selle?

Sama lugu on tegelikult pankadega, kelle kõrge kasumlikkus pole igavene ja majandustsükli madalseisus võivad ka neid oodata raskemad ajad - hapuks minevad laenud, ettevõtete laenamise langus euribori kasvu ja kindlustunde puudumise tõttu. Kas maksumaksja hakkab siis seda kinni maksma, et päästa hoiustajate vara? See ongi bumerang, mis võib riigile pankade ajutiselt kõrgema tulu kallale minekul juba aasta või paar hiljem tagasi tulla.

Eesti riik pole juba tükil ajal pidanud raskustest pankasid välja ostma ja nii võiks see ka jääda. Kasumi kuulumise küsimused võiksid jääda ettevõtlust edendavas ühiskonnas küsimata, kuna paratamatult tekitavad need ka kõigi teiste valkondade ettevõtjates kahtlust - kas enam tasubki Eestis ettevõtlusega riskida, sest hea õnne korral võib keegi tulla ja tehtud töö viljad lihtsalt sinu eest ära noppida. Majanduskeskkonnale tervikult selline hirm positiivselt ei mõju.