JUHTKIRI | Palun juhtige riiki edaspidi paremini

Ei ole enam kahtlust, et peaminister Kaja Kallas ja rahandusminister Mart Võrklaev on 2024. aasta riigieelarve koostamist käpardlikult juhtinud. Eelarvekõnelustel tekkis ka mõistlikke mõtteid, aga üldiselt on eelarve koostamist iseloomustanud kaos, rapsimine ja silmakirjalikkus.

Kõigepealt olgu öeldud, et kuigi Eesti majanduse seisund on nõrk, ei ole majanduskeskkonnas ja selle väljavaadetes tänavu midagi enneolematut juhtunud. Samuti on meie praegune majanduslangus pehme ja aeglane, mistõttu pole pöördeliste ja ootamatute sammude järele vajadust. Kõike oleks saanud ilma rapsimata kavandada.

Selle asemel jätkas Kallase valitsus juba kevadel omaks võetud stiili ka augustis-septembris eelarvet koostades. Kevadel väljendus see kiirkorras jõuga läbi surutud maksumuudatustes, nüüd eelmise nädala ootamatute ettepanekute laviinis. Eelarve kokku saamiseks heideti õhku palju ideid, milleks valimistel mandaati ei küsitud: ütleme lahti kõrgharidusleppest, muudame ettevõtte tulumaksu selliseks, nagu enamikus teisteski riikides, viime riigieelarve seaduses puudujäägile seatud piirangud kooskõlla EL-i reeglitega (ehk teeme leebemaks), kehtestame limonaadimaksu... Pangamaksu teemal edastas „kommunikatsioonigeenius“ Kaja Kallas eile päeval sõnumeid, millest jäi mulje, et seda maksu ühtaegu ei tule, aga ikka tuleb ka. Õhtul sai selgeks, et pangad lubasid võtta rohkem kasumit dividendidena välja.