KÖÖGI KOMANDO | Restoran, kus mõistliku hinnaga saab laua looka tellida
Narva üks uuemaid ja moodsamaid söögikohti Valge Kõrvits on endale kiiresti nime teinud ja mitte ainult lähikonnas, vaid suisa üle Eesti.
Valge Kõrvits asub Narvas Lavretsovi tänaval. Eksib see, kes arvab, et tegu on veel ühe punategelase järgi nime saanud uulitsaga. Nimi on tänavale pandud tsaariaegse aadliku, kaupmehe ja metseeni Sergei Lavretsovi auks. Mõnda aega kandis tänav lihtsalt Valge nime, moodustades koos rööbitiste Sinise ja Musta tänavaga justkui Eesti lipu. Sellelt omaaegselt tänavanimelt on poole endale laenanud ka Valge Kõrvits.
Restoran on hubane. Kui teil veab, seadke ennast sisse mõnusalt väikekodanlikul verandal. Narva minevikku meenutavad söögikoha seintele kleebitud reprod vanadest ajalehtedest. Vestlussõnastiku võite koju jätta, sest teenindajate eesti keele oskus on igati vinks-vonks.
Hinnatase on ilmselt üks esimesi, mis menüüs pilku püüab. Raamen seitse eurot, küpsetatud lest kaheksa, sinimerekarbid kümme eurot. „Sõbrad, kas te pole tõesti kuulnud, et Eestis möllab inflatsioon ja hinnad kerkivad kui pärmil!“ tahaksin püsti karates hüüda. Karjatus jääb siiski ära, no ei maksa kaaseinestajaid häirida. Tulles pealinnast, kus söögikohtade hinnad juba ammuilma lage kratsivad, võib pigem hõisata: „Me oleme Tallinnast, me maksame!“ Kusjuures – meeleldi!
Su menüü kõlab tuttavalt
Kui söögikaarti süvenen, kerib vaikselt mõte: su nägu, see tähendab su menüü kõlab kuidagi tuttavalt. Kirgastushetk peaks tabama neid, kes on veetnud sumedaid suveõhtuid Pärnus sealse popi söögikoha Vehverments hoovis. Toredad kohad mõlemad ja menüüdes nii mõnigi ühisosa. Kohtade ühenduslüli on peakokk, Narvast pärit Vladimir Upeniek, kes on pälvinud aasta koka tiitli ja esindanud Eestit Bocuse d’Ori võistlusel.
Vestlussõnastiku võite koju jätta, sest teenindajate eesti keele oskus on igati vinks-vonks.
Laias laastus pool Valge Kõrvitsa söögikaardist on salatid, määrded, möksid ja näksid, mis mõeldud jagamiseks. Valik on rahvusvaheline ja samal ajal kodumaine. J.M.K.E. laulusõnu tsiteerides võib öelda, et tiradito ja skagen, näe, ulatavad vürtsikilule siin käe. Ja nii ongi. Neist väiksetest taldrikutest ja potsikutest saab ka paar inimest igati mõistliku summa eest laua täis laduda ning lobisemise kõrval aeg-ajalt midagi suhu pista. Kui jutud räägitud, on kõht ka täis.
Salativalik on mitmekesine, on eksootilisemaid ja kohalikke mekke. Tõhusamate seast paistab silma praetud suvikõrvits värske tomatiga (7), hästi maitsestatud ja kvaliteetsest toorainest valmistatud – mida ühelt salatilt veel tahta?
Tiradito, maitseküti ahvatlus
Kui järg jõuab suupisteteni, siis rääkige jagamisest, mida tahate, tuunikala-tiradito (7) on nii hea, et tahaks vastu näppe anda igale aplale käele, mis taldriku poole sirutub. Tiradito, peruupärane vürtsikas kastmes toores kala on roog, mille pärast tasub maitsekütil Narva poole suunduda. Tšilli-avokaadomöks (5) ja kollane hummus (4) on igati mokkamööda määrded ning koos lapi leivaga täidavad ka kenasti kõhtu.
Priskemate (menüüs kirjas kui kopsakad) roogade puhul jõudis lauda paraku ka esimene õlakehitusega hinnatav maitseelamus. Coq au vin (7) oli pigem lihtne kanakints kastmetriibu ja püreega kui roog Prantsuse köögi klassikast. Kodukoka puhul kiidaks, kuid restoranis on see pigem õrre alt läbijooksmine. Rukkijahus praetud räimed soolakapparitega (5) olid tasakaaluks klass kõrgemal. Lihtne roog küll, kuid igati maitsekas ja ehedalt eestipärane.
Magusast haaras tähelepanu menüüdes haruldane rum baba (6), mille efektne välimus ja arvestatav alkoholiannus ei suuda ära peita küpsetise enda kuivust.
Tunnustust väärib ka see, et Valge Kõrvits on õllevalikusse lisanud kohaliku tootja, Narva pruulikoja humalavee.
Valges Kõrvitsas on meeldivalt tasakaalus toidu hind ja kvaliteet, eksootilised ja kodumaised maitsed. See restoran passib kõige paremini mitmele inimesele õdusaks ja pikemaks eineks, kus mõistliku hinnaga saab laua looka tellida. Kes Narva satub, sel tasub Valge Kõrvits kindlasti reisiplaani kanda.
