JUHTKIRI | Kelle riigieelarve on kõige rumalam?

Eesti tuleva aasta riigieelarve tegemine pole ammu nii palju materdada saanud kui sel sügisel. Meiegi oleme sellesse oma panuse andnud. Aga ehteestlaslik oleks küsida: kui rumal on meie riigieelarve võrreldes teiste riikidega? Kuidas me teistega võrreldes paistame?

Euroopa Komisjoni kevadprognoosi järgi (ka suvist-varasügisest arengut arvesse võttev sügisprognoos tuleb umbes kahe kuu pärast) ei olnud igatahes eelarvedefitsiidi näitajad kaugeltki euroala kõige kehvemad. Enamik teiste EL-i riikide valitsusi defitsiidi vähendamist keset majanduslangust keskseks teemaks ei võtaks, kui finantsturg vägisi ei sunni – nagu Kreekat või Eestit 2000-ndate lõpus või eelmise aasta sügisel Ühendkuningriigi ajaloo lühima peaministriks oleku ajaga Liz Trussi.

Selleks et Eesti ei satuks sarnasesse sundseisu, ei tohiks defitsiidile anda kunagi päris vaba voli kasvada ja heal ajal tuleks seda vähendada. Ega see ju hea ei ole, kui pidevalt tuleb 3–4% SKP-le vastav summa riigilaenu intressideks maksta, nagu Itaalias või Kreekas, ning karta, et lõpuks enam turult laenu ei saagi. Õnneks on meil selle tasemeni veel tükk maad.