ONLINE-INTERVJUU | Kristina Kallas: ei ole õiglane, et õpetaja ainult ületunde ja lisakohustusi tehes väärikat palka saab

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas (Eesti 200) vastab täna hommikul kell 9-10 Eesti Päevalehe online-intervjuus meie lugejate esitatud küsimustele. Ette võetakse õpetajate palgaküsimus, eestikeelsele haridusele ülemineku, hariduse kvaliteedi teemad ja palju muud veel.

Kuidas tagatakse kvaliteetne eestikeelne õpe vene koolides ja teostatakse selle üle järelevalvet, et noored reaalselt õpivad eesti keeles?

Oleme haridusministeeriumis saanud valmis kaks suurt tegevust eestikeelsele haridusele üleminekuks. 73 koolilt, kes eestikeelsele õppele üle lähevad, ootame tegevuskavasid seitsmeks aastaks, kus nad näitaksid, millised õpetajad neil on ja millised on puudu eestikeelseks õpetamiseks.

Samuti oleme nendele 73 koolile loonud mastaapsema hindamissüsteemi, kus nendele koolidele hakkab kehtima kohustuslik tasemetööde tegemine: nad peavad hakkama tegema tasemetöid neljandas ja seitsmendas klassis, et saaksime näha koolide tulemusi matemaatikas, loodusõpetuses, eesti keeles ja vene keeles emakeelena. Me ei jälgi ainult, kas laps õpib eesti keeles ja kas õpetaja klassi ees räägib eesti keeles, vaid kas see laps matemaatikat ka omandab. Eesmärgiks on, et akadeemilised tulemused ei kannata eestikeelsele haridusele ülemineku tõttu.

Millal teeb haridus- ja teadusministeerium koolidele raha andes diferentseerimise kohustuse, et hariduseta või kvalifikatsioonita õpetaja miinimumpalk ei oleks sama, mis on magistriharidusega õpetajal? Sellise diferentseerimise korral saaks professionaalsete õpetajate palka rohkem tõsta.

Täna on see võimalik, isegi kui kohustus puudub. Riik annab kohalikele omavalitsusele õpetaja palgaks 2 potti: alammäära ja diferentseerimisfondi. Diferentseerimisfond moodustab praegu 17 protsenti õpetajate alampalga maksmiseks eraldatud rahast ja tuleb sellele lisaks. See on mõeldud erinevateks lisatasudeks või kõrgema kuupalga maksmiseks, mille üle otsustab kooli pidaja või koolijuht.

2024. aastal suurendame diferentseerimiskomponendi osakaalu 17 protsendilt 20 protsendini. Seega saab täna juba koolipidaja ja koolijuht diferentseerida õpetajate palkasid. Meie eesmärk on ka 2024. aastal välja töötada õpetajate karjäärimudel, mille osa on ka palgamudel, mis võtab arvesse õpetaja kvalifikatsiooni ja tööülesanded palga arvestamisel.

Kas kõrgem palk on leevendanud Ida-Virumaa eesti keelt rääkivate õpetajate puudust? Miks ei võiks riik abikätt ulatada ja sinna minevatele õpetajatele soodsat elamispinda või üüritoetust pakkuda? Värskelt ülikooli lõpetanutele oleks sellest kindlasti palju abi.

Ida-Virumaa õpetaja saab täna üle 3000 euro palka, see tähendab, et lasteaiaõpetajad saavad palgatoetust 525 eurot ning üldhariduskoolide, kutseõppeasutuste õpetajad ja tugispetsialistid 874 eurot. Kohalikel omavalitsustel on võimalik omalt poolt pakkuda ka täiendavaid toetusi - nt välja toodud elamispinna pakkumist.

Sel õppeaastal avati Narvas kaks uut riigigümnaasiumit, kus töötavad eesti keeles õpetavad õpetajad ja suuri probleeme õpetajate leidmisega ei olnud. Narva riigigümnaasiumite näide näitab, et praegu planeeritud palgalisa on igati piisav selleks, et tagada Ida-Virumaal vajalikud õpetajad.

Eestis on haridus endiselt stagnatsioonis - õpitakse, nagu sajand-kaks tagasi, viisakalt laua taga istudes, õpetaja tahvli ees. Haridusinnovatsiooni on näha, aga see pole levinud. Kas sellesse on plaanis panustada? Kuidas? Mida plaanite teha, et haridusse suuremat innovatsiooni tuua?