Madis Somelar: aitab! Riik on elanud õpetajate ületunnitöö arvel

Oli väga soe tunne lugeda, et sotsiaalministeeriumi asekantsler saab ligi 40 000 eurot lahkumishüvitist. Vähemalt on kusagil alustatud inimeste panuse väärtustamisega.

Viimase nädala kõige kuumem sisepoliitiline teema on olnud kindlasti riigieelarve kujunemine. Ühiskonnaõpetuse õpetajana pean loomulikult oluliseks riigieelarve tasakaalu. Avalikus ruumis on peetud arutelu, kas haridusvaldkond vajab lisarahastamist.

Kaalumisel oli õpetajate töötasude külmutamine. Peaminister ja rahandusminister esinesid selles küsimuses ajakirjanduses üsna jõuliste sõnumitega. Kuna õpetajate töötasu siiski tõuseb, on õigustatud küsimus, kas õpetajad on põhjustanud riigieelarves puudujäägi?

Eesti õigusruum näeb ette, et ületunnitöö tasustatakse tasulise vaba ajaga või 1,5-kordse töötasuga. Eesti õpetajate puhul seda ei rakendata. Kasutatakse JOKK-skeemi ehk ületunnitöö paigutatakse formaalselt 35 astronoomilise nädalatunni sisse.

Olukorras, kus riigis valitseb õpetajate põud ning puuduolevate õpetajate töö teevad allesjäänud õpetajad, on see riigile majanduslikult soodne olukord. Seega tänased õpetajad, kes teevad sellisel viisil ületunnitööd, toetavad eelarve liikumist tasakaalu poole.

Moraalselt ja ka õiguslikult on see jõhker lähenemine – tõsta tegelikkuses ühes valdkonnas töötavad inimesed õigusruumist välja.

Samuti on valitsenud lootus, et avalik võim rakendab sellist lähenemist lühiajaliselt, et riigivõim lõpuks märkab seda panust, on tänulik. Täna on riigi jaoks muutunud õpetajate selline kohtlemine normaalsuseks.