Toomas Alatalu: suures poliitikas tahavad kõik mainitud saada

Euroopa Komisjoni esinaise Ursula von der Leyeni 13. septembri aastakõne Europarlamendile algas tõdemusega, et 300 päeva pärast on selle uued valimised ja lõppes üleskutsega, et Euroopa vastaks ajaloo väljakutsetele. Tegu oli selgelt valimiskõnega.

Kuna kogu maailm sõdib ja oigab erinevates kriisides ning Euroopa on ikka veel keskuste keskus, siis tuli kõne koostajatel arvestada paljuga ja paljudega. Lühidalt vastates see paljuski ei õnnestunud, mis kinnitab kriitikute arvamust – Euroopa Liidu välispoliitika on auklik ja lonkab.

Ükskõik, kuidas ka ei võtaks, on probleemiks nr. 1 sõda Ukrainas, ent kuna seda käsitleti kõnes viimasena, mõjub see kui Putini kuulutuse – tegu on sõjalise erioperatsiooniga ehk siis muu elu käib edasi vanaviisi – sisuliseks omaksvõtuks. Vähemalt täna tasuks poliitkorrektivistidel ehk vale õigeks rääkijatel pisutki häbeneda, sest Aserbaidžaan ju ka ei pidanud 24-tunnist sõda, vaid üksnes korraldas „kohaliku antiterroristliku operatsiooni“. Ja sellest määratlusest peetakse kinni, ehkki kõik teised võtavad toimunut sõjana?