ARVUSTUS | Igaüks väreleb valguse poole. Ugala „Tramm nimega Iha“ on läbitunnetatud ja habras
(6)Ugalas on praegu kavas mitu sisukat ja kvaliteetset psühholoogilist draamat, teiste seas Tennessee Williamsi „Tramm nimega Iha“. On hea aeg folgilinnas elada.
„Tramm nimega Iha“ surus end mu genotüüpi 2017. aastal Estonia teatris. Olin nähtust lummatud – koreograafia modernsus, süngus ja toorus tundusid kadestamisväärselt täpsed ja õiged valikud. Käisin seda vaatamas veel mitu korda – tajusin alles hiljaaegu, kuivõrd palju on see mõjutanud seda, milliste süžeede, etendajate, lavastuslike lahenduste peale soovin nüüd etenduse lõppedes püsti tõusta. Proovin üldiselt teatrist rääkides selliseid helgusi-heietusi vältida, ent sellele teosele tundub ainult õige siin enne järgmisele suundumist austust avaldada. Võrreldes lavastaja Nancy Meckleri ja koreograaf Annabelle Lopez Ochoa balletiga viib Karl Koppelmaa psühholoogiline draama Ugala teatris fookuse kehalt sõnale ja võimule.
