Igor Taro: 12 tõsiasja, mida värske majandusprognoos meile ütleb

Raha juurdelaenamine jooksvate kulude katteks, nagu viimastel aastatel on kujunenud, viib meid Kreeka-taolisesse võlaspiraali, kus laenamise kasvu kiirus läheb kontrolli alt välja ning ühel hetkel oleme olukorras, kus tagasi tasakaalu saada on äärmiselt keeruline.

Millest tänane Eesti Panga majandusprognoos meile räägib ja milliseid järeldusi võiks sellest edaspidiseks teha?

Võrreldes suve algusega on väljavaade majanduse taastumiseks kehvem. Majanduslangus võib tulla sügavam kui arvati ning kasv seejärel väiksem ja aeglasem.

Tööpuuduse kasv on saabumas hiljem, aga ta tuleb. Juba näeme uudisvoos teateid inimeste koondamisest töötleva tööstuse sektoris. Aga just see sektor viib Eesti majandust edasi.

Esimene samm võiks siiski olla riigi enda majapidamise kordategemine - revisjoni ja nulleelarve kaudu, millega kolm ministeeriumi on juba alustanud (rahandus, sotsiaal ja mkm) ja nelja aastaga peab ring kõigile peale saama. Meil peab olema kindlus selles osas, et avalikus sektoris pole ebatõhusast toimimisest tulenevat ressursikadu.

Teine pool sellest rehkendusest on riigi teenuste ja toetuste personaalsemaks ja vajaduspõhisemaks muutmine. Halvaks näiteks olid näiteks elektrienergia toetused, kus kümneid miljoneid külvati ka neile inimestele, kes seda ei vajanud, aga lasterikaste perede toetustele polnud samal ajal riigieelarves katet. Tänapäeva tehnoloogia seda võimaldab, peame ainult õigusruumiga järgi tulema.