Andres Sutt: 50 000 euro suurune SKP elaniku kohta on väga julge siht, ent mitte kättesaamatu
(61)Tugeva majanduse jaoks peame sügisel riigikogus ära lahendama ainult kaks ülesannet.
Sel sügisel on meie ees kaks ühetähtsat ja omavahel seotud ülesannet: erasektorile investeerimiskindluse loomine ja riigirahanduse korrastamine.
2024. aasta riigieelarve on koos, ettevõtte tulumaksu ega pangamaksu ei tule. See on kindlasti hea uudis ettevõtluskeskkonna vaatest. Sel suvel riigikogus heaks kiidetud maksumuudatustest jõustub tuleval aastal vaid käibemaksu 2-protsendipunktine tõus.
Nii on tuleva aasta eelarve riigikogu aruteluks valmis. Meil on nüüd hea mitu kuud aega tegeleda 2025. aasta eelarvesse lisatulude leidmisega – täpsemalt 400 miljonilise tulude vajaku täitmisega, kuid see väärib eraldi debatte ja ettepanekuid.
Erakorraline maksustamine ei ole kunagi tõsiseltvõetav lahendus. Tõsiseltvõetavad lahendused sünnivad kokkulepete teel.
Pea iga pangakriis on näidanud sarnast lahenduskäiku: valitsus ja keskpank proovivad nädalavahetusega saavutada kokkulepe, et finantsiliselt tugevad pangad võtaks üle raskustesse sattunud panga. Mitte seepärast, et tugevamatele see tohutult meeldiks, vaid seepärast, et see on olemasolevatest valikutest vähem halb ja ühiskonnale odavam. Nii on korduvalt tehtud USAs, Suurbritannias, Credit Suisse’iga hiljuti Šveitsis ja on varem tehtud ka Eestis. Ning tehakse ka edaspidi, kui õnnestub.
Pangamaks seevastu murendanuks usaldust Eesti kui investeeringute sihtriigi suhtes. Täna maksustame kõrgema maksumääraga pangad, homme kellegi teise, kel ajutiselt kasumid on kasvanud. Leedu on pangamaksu kehtestamisega juba kaotamas atraktiivsust fintech-ettevõtete seas ning negatiivne mõju saab olema laiapindne ja pikaajaline.
Konkurentsivõimeline raha hind tähendab seda, et rohkem raha jääb (ja tuleb) meie majandusse.
