Helir-Valdor Seeder: nimetame asju õigete nimedega - 400 miljonit eurot on maksuküürumaks!

Elukallidus tõuseb ning selle asemel, et inflatsiooniga võidelda, annab valitsus sellele vaid hoogu juurde.

Vabariigi Valitsuse otsus tutvustada meediale ja avalikkusele 2023. aasta riigieelarvet samal päeval, kui Eesti Pank tuli välja oma värske majandusprognoosiga, oli mõistliku inimese vaatest suurepärane ajastus. Kontrast meie inimeste ja ettevõtete tegelike vajaduste ning koalitsiooni otsuste vahel joonistus selgelt välja.

Alustame reaalsest olukorrast. Eesti Panga hinnangul tuleb tänavune majanduslangus oodatust suurem – 2,2% – ning tulevaks aastaks prognoositud tõus jääb peaaegu kahekordselt alla rahandusministeeriumi ennustustele. Valdava osa 2024. aasta inflatsioonist põhjustab 1. jaanuarist kehtima hakkav käibemaksutõus ning 2025. aasta tulumaksumuudatused kisuvad meie eelarvepositsiooni ligi protsendi võrra sügavamale miinusesse.

See riigieelarve majandust ei turguta

Juba kuus kvartalit väldanud majanduslangus jõuab tänavu ka tööjõuturule ning tuleval aastal võiks töötuse tipp olla 8%, kuid seda vaid juhul, kui ettevõtted suudavad vaatamata Eesti-sisesele hinnatõusule täiendavatest koondamistest hoiduda. Kui seda ei suudeta, siis on ka ettevõtluse tulevik tume, sest sel juhul ei olda valmis