Kersti Sarapuu: aegade kõige kehvem riigieelarve, mida iseloomustavad sõnad kaootiline ja silmakirjalik

Kui seni on tulekahju bensiiniga kustutatud, siis nüüd ongi kibe tõehetk kätte jõudnud.

Sellist tohuvabohu ja ülepeakaela tegutsemist riigieelarve kokkupanekul ei ole mina oma riigikogus oldud aastate - neid on olnud üle kümne - jooksul näinud. Riigieelarve eelnõu on olulisim dokument, mille valitsus parlamendile menetlemiseks üle annab ning eeldus on, et see on professionaalselt ja põhjalikult kaalutletult koostatud.

Tegelikkus on aga see, et valitsusliikmeteni jõudis eelnõu esmaspäeva pärastlõunal ja sisuga tutvumiseks jäi terve öö, et see eile hommikul rõõmsalt valitsuse istungil heaks kiita. Südamest loodan, et kõik nullid ja komakohad on ikka üle loetud.

Kuulasin tähelepanelikult pressikonverentsi, kus kolmik Kallas-Võrklaev-Tsahkna refräänina kõikides hädades Jüri Ratast ja Keskerakonda süüdistasid. See on ikka väga mage. Reformierakonna kanda on alates 2021. aasta algusest olnud peaministri ja rahandusministri portfellid.

Kuigi valitsusliidu esindajad raporteerisid, et riigieelarve fookuses on Eesti sõjaline ja laiapindne riigikaitse, haridus, majanduse elavdamine, tuleb siiski tõdeda, et tegelikkuses on Eesti rahvas jäetud uuest aastast kehtima hakkava suure maksukoormusega, neljaks aastaks külmutatud palkadega ja tasulisele ühistranspordile üleminekuga üsna üksi. Maakondliku tasuta ühistranspordi kaotamine on järjekordne hoop madalapalgaliste inimeste toimetulekule, kes peavad aastas piletihinnale kulutama ühe kuupalga suuruse summa.