PÄEVA TEEMA | Jürgen Rakaselg: on raske kujutleda demokraatiat kaasava hariduseta

Kui küsida, kas kaasav haridus on meie tulevik, siis jah, on kindlasti. Enamgi veel – see tulevik on juba kohal.

Kaasava hariduse puhul on väga keeruline küsida kas-küsimust. Kuigi sageli arvatakse, et tegemist on nn uue aja väljamõeldise või moevooluga, on kaasava hariduse ajalugu hulga pikem kui Eestis ollakse sellega harjunud. Kuna olemuselt on tegemist inimõiguste rühma kuuluva nähtusega, on keerukas kujutada ette tänase põhiseaduse alusel toimivat riiki, mis saaks kaasavast haridusest loobuda.

Riigis keskmiselt õpib täna tavakoolis ca 80% erivajadusega õpilastest. Siin pole selgeid seoseid omavalitsuse rahalise võimekusega. Sama kinnitab ka näiteks Euroopa kogemus – maailmas on kaasava hariduse lipulaevaks hetkel vaieldamatult Portugal, kelle SKP ei ole kindlasti edetabelite tipus olnud ega ole ka täna. Kaasav haridus ei ole olukord, kus erinevalt õppijad paigutatakse füüsiliselt kokku ja keegi selle tulemusena ei saa õppida.