Andrus Kaarelson: Reformierakonna juhtimisel keeratigi eelarve tuksi. Ja nüüd otsitakse viise, et mitte teha raskeid otsuseid
(227)Maksutõusudega valitsus eelarvedefitsiiti ei ravi!

Valitsus tutvustas eile Eesti rahvale tohuvabohu eelarvet. Teisiti ei saa nimetada riigieelarvet, millel puudub selge eelarveperioodi eesmärk ning mille tuluread on sisutatud teadmata maksudega ja kuluridadel haigutavad katteta augud. Rabe ja kaoses riigieelarve kokkupanek ja selle kiirkorras ära koputamine riigikogus ei saa olla eesmärk omaette.
Erinevalt Eestist on meie läbinaabrite riigieelarve peaeesmärk selgelt paigas, milleks on majanduse taaskäivitamine ning kasvule viimine. Selleks vähendab Soome valitsus töötajate maksukoormust, langetab aktsiise (sh kütuseaktsiisi), suurendab teaduse rahastamist ning kärbib valitsussektori kulutusi. Läti valitsus on otsustanud hoida madalatest maksudest johtuvat konkurentsieelist ning järgmisel aastal maksumuudatusi ei tehta, kuna praegune majanduslik olukord seda ei võimalda. Eesti jääb majanduskasvu rongist maha ja ees vilksavad vaid naabrite tagatuled.
Paraku näitab Eesti riigieelarve koostamise kohmakus ja eesmärgitu lõpptulemus, et majanduse kasvule pööramine on ülimalt teisejärguline ning süüdimatu kulutamine eelarves kahjuks jätkub. Selle tulemusena kasvavad järgmise aasta riigieelarve kulud üle 800 miljoni euro ning eelarve puudujääk küündib 1,7 miljardi euroni.