Erinevalt Eestist on meie läbinaabrite riigieelarve peaeesmärk selgelt paigas, milleks on majanduse taaskäivitamine ning kasvule viimine. Selleks vähendab Soome valitsus töötajate maksukoormust, langetab aktsiise (sh kütuseaktsiisi), suurendab teaduse rahastamist ning kärbib valitsussektori kulutusi. Läti valitsus on otsustanud hoida madalatest maksudest johtuvat konkurentsieelist ning järgmisel aastal maksumuudatusi ei tehta, kuna praegune majanduslik olukord seda ei võimalda. Eesti jääb majanduskasvu rongist maha ja ees vilksavad vaid naabrite tagatuled.

Paraku näitab Eesti riigieelarve koostamise kohmakus ja eesmärgitu lõpptulemus, et majanduse kasvule pööramine on ülimalt teisejärguline ning süüdimatu kulutamine eelarves kahjuks jätkub. Selle tulemusena kasvavad järgmise aasta riigieelarve kulud üle 800 miljoni euro ning eelarve puudujääk küündib 1,7 miljardi euroni.

Tekkinud eelarve defitsiit kaetakse taas kord riigivõla kasvatamisega. Pidevalt suurenev riigivõlg kasvatab hüppeliselt ka intressimaksete ja teiste laenu teenindusega seotud kulude koormust riigieelarvele: kui sel aastal olid need ca 100 miljonit eurot, siis 2024 kasvavad need juba 500 miljoni euroni. Kommentaarid on siinkohal liigsed.