PÄEVA TEEMA | Märt Põder: meil on ametis riigikogu, mille mandaat põhineb kehtetutel sedelitel

Olukord on tõepoolest košmaarne, sest kooskõlas algsete kartustega oleme ohverdanud hääletamise salajasuse, aga see ohver on olnud asjata, sest selle eest lubatud kontrollitavust pole me sellegipoolest saavutanud.

Käisin esmaspäeval riigikogu põhiseaduskomisjonis tutvustamas kollektiivset pöördumist, mis nõuab e-hääletuse vaadeldavaks muutmist. Pärast mu ärakuulamist ja poolt tosinat jahmunud küsimust lükkas komisjon seisukoha võtmise edasi.

Vaatlemise abil valimiste demokraatliku kontrolli tagamine on tõepoolest keeruline põhiseaduslik küsimus, mis on põhjustanud palju tülisid kuluaaris ja mille arutelu põhiseaduse tasemel oleme aastakümneid edasi lükanud. Kuigi arutelu kisub vahel tehniliseks, on küsimus oma olemuselt pigem õiguslik, sest valimiste demokraatlik läbiviimine eeldab hääletamistulemuste avalikku kindlakstegemist ja pole selge, kuidas seda arvutite kasutamisel saavutada.

E-hääletusega 2000ndatel alustades usuti, et vaadeldavust saab tagada tseremoniaalselt – arvutid pakitakse vaatlejate juuresolekul pidulikult lahti, paigaldatakse sinna tarkvara ja niisuguse tsremooniana viiakse avalikkuse kontrolliva pilgu all läbi kõik järgnevad valimisprotseduurid. Kuna see ei erine väga pabersedelitega toimetatavate valimiste vaatlemisest, jäeti valimistulemuste avaliku kindlakstegemise ja vaadeldavuse põhiseaduslikud küsimused arutamata.