Karmen Koppel: koolikoormuse all nõrkevad kõige tavalisemadki lapsed

Kuhu kuulub erivajaduslik laps ja kas parem on kaasata või eraldada? Sellele ei ole ühest ja õiget vastust.

Need vanemad, kelle jaoks on probleem võõras, soovivad parema meelega, et erivajaduslik laps nende tavapäraselt toimiva lapse hariduselu ei segaks ja oleks sel eesmärgil paigutatud kuhgi eraldi. Ka üksjagu õpetajaid ja koolijuhte soovi(ta)b HEV lapsele leida mõne muu koha, sest oskust, suutlikkust või tahet tunnis neile lastele tähelepanu leida napib. Nii tuleb mõnelgi erivajaduslikul lapsel vahetada juba kas lasteaeda või põhikooli lõpuks suisa korduvalt kooli, et leida võimalused parimaks toimetulekuks ja nõutud hariduse omandamiseks.

Erivajaduslike laste vanemadki jagunevad nii oma kogemuste kui ka eelistuste alusel erinevalt. On neid, kel on suurepärane kogemus väikeklassiga ja kes on ääretult tänulikud sellise võimaluse eest. Tõsi, väikelassist räägime me paraku vaid alg-ja põhikooli astmes. Gümnaasiumihariduses tuleb noorel ikkagi toime tulla 30-40-lapselises klassis ja sestap jääb gümnaasiumisse jõudvate HEV laste hulk kahetsusväärselt madalaks. Ometi ei tähenda erivajadus ju tingimata õppimisvõimetust.