„Selline on see Eesti vabariik! Puškini keelt ei mõisteta! Häbiasi...“
Onu Petja tuleb poest, päts leiba kaenlas.
„Jumal küll!“ karjatab tädi Njura, kes köögis kartuleid koorib. „Jälle leib! Kas sa oled peast põrunud? Mis sa tassid mulle sellest leivast, meil on kodus leiba küll, alles tund aega tagasi tõid ühe pätsi! Ma saatsin su sealiha ostma!“
