Greete Palgi: Tallinna loogika – kui jalakäijate ülekäik järsku kaob, siis hakka ise ametnikke läbi helistama

Möödunud nädalal mõtlesin nendele juhtudele, kui autojuht ajas tänaval jalakäija alla ning meediasse hakkas tilkuma pressiteateid, kus pandi rõhku just jalakäija vastutusele ja tähelepanelikkusele.

Kui muidu kipuvad eestlased kolleegiga kohvimasina juures paar sõna vahetama ilmast, haigestunud lastest või näiteks taas probleeme valmistava autost, siis alates suvest vahetas vähemalt meie majas need jututeemad suuresti välja kesklinna tee-ehitus. Mina nägin tee-ehituse probleeme jalakäija vaatenurgast, kuna saan põhilised asjad tallataksoga aetud.

Suurem osa minu kui jalakäija muredest olid sellised, mis valmistavad küll pisut trotsi, aga ei pane kedagi ohtlikku olukorda. Näiteks ühel hommikul olid jalgteed ääristavad piirded nii kitsalt paigutatud, et vähe kogukam inimene oleks puusadega piirdeid hõõrunud, vankriga inimene polekski sealt end läbi surunud.

Möödunud nädala teises pooles korjati Narva maanteelt ära ajutine ülekäik, kust said üle need jalakäijad, kes tulid Pronksi tänavalt ja kellel oli asja üle Narva maantee. Esmaspäeval oli olukord sama. Lippa autode, trammide, busside ja jalgratturite vahelt üle Narva maantee ja looda vaid väledatele jalgadele. Polnud ühtegi silti, mis näitaks, kuhu see ülekäik siis veeti või kas üldse alternatiivi on, kuna ristmikul käivad seni ehitustööd.