Mart Võrklaev: automaks on kallis? See, mis kliimale hea, on ka rahakotile hea

Kui me tahame viia ellu rohe- ja liikuvusreforme ning täita seatud eesmärke, siis on viimane aeg vajalikke samme astuda ning selleks täiendavaid vahendeid leida.

Mootorsõidukimaks lähtub võrreldes varasema versiooniga veelgi rohkem keskkonnamõjust, kuna sõidukitega kaasneb oluline negatiivne välismõju - tootmissaaste, heitmed, ummikud, õnnetused. Seetõttu on maksustamise aluseks võetud sõidukite omadused, mis väljendavad nende mõju keskkonnale ehk CO₂ heide ja mass.

Seega on loogika siin taga lihtne: mida suurem on sõiduki keskkonnamõju, mida saastavam ja raskem see on, seda suurem tuleb ka maks ja vastupidi.

Kui oleme prioriteetideks seadnud autostumise pidurdamise, säästliku liikuvuse suurendamise ja keskkonnasõbralikumate sõiduvahendite soosimise, siis peab maks vastavalt toimima ehk aitama kaasa muutuste tekkele ühiskonnas.

Vastasel juhul saaks maks teistpidi kriitikat, et see ei täida seatud keskkonnaeesmärke ja on vaid riigi rahakoti täiteks, nagu suvel avalikuks aruteluks välja pakutud versioonide kohta öeldi.