Keeleinstituudi direktor: kes või mis on islamist tegelikult, ei oma vähimatki tähtsust. Käib ju infosõda

Lugudega tõstetakse omade ühtsust ja võitlustahet, üritatakse hirmutada ja demoraliseerida vaenlast, peamiselt aga rõhutatakse erinevust omade ja võõraste vahel.

Kelle kohta tohib öelda terrorist, islamist, sionist või fašist? Rahuajal võib see kohati olla juriidiline küsimus, samuti võivad need sõnad erialaterminitena kanda ajaloolaste või ühiskonnateadlaste jaoks täpselt kokku lepitud tähendusi. Sõjas niisugusteks peensusteks aega ega huvi ei ole. Seal saavad ka sõnadest relvad, mille kasutamise ainus eesmärk on võita sõda.

Tänapäeva sõdades on üha tähtsam komponent infosõda. Sõdivate poolte jaoks on äärmiselt oluline levitada toimuva kohta infot, ükskõik siis kas tõde, natuke ilustatud tõde või otsest valet. Võiks isegi öelda, et veel olulisem on ainult üks asi – nimelt levitada lugusid, kehtestada narratiive, luua emotsioone, mõjutada hoiakuid. Inimene on evolutsiooni käigus kohastunud tegema otsuseid emotsioonide ja tõlgenduste, mitte kiretute faktide põhjal.