INTERVJUU | Kristi Raik: kui Venemaa tõlgendab lääne reaktsiooni nõrgana, võivad hübriidrünnakute vahendid jõulisemaks minna

Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse asedirektor Kristi Raigi sõnul on ekspertide hinnangul Venemaa-poolse Balticconnectori kahjustamise üks põhjuseid maksta Soomele kätte NATOga liitumise eest.

Mis üldse Soomes hetkel toimub? Kuidas peaks Soome hetkel rahvusvahelisel areenil reageerima?

Muidugi käib uurimistöö, et saada kinnitust sellele, mis on toimunud ja kes on kahjustused põhjustanud. Üldine meeleolu on rahulik. See olukord ei ohusta gaasivajaduse rahuldamist. Otsest ohtu või praktilist tagajärge pole – selles osas võime olla rahulikud. Aga muidugi tekitab juhtunu palju küsimusi, miks võis Venemaa sellise rünnaku ette võtta, mis need eesmärgid võisid olla ja kas me peaksime olema valmis, et sellele rünnakule järgnevad muud vastavad rünnakud kriitilise infrastruktuuri vastu.

Soomes on ekspertide hulgas üks tõlgendus, et Venemaa soovis Soomele kuidagi kätte maksta või karistada teda selle eest, et Soome liitus NATOga. Seda on soomlased oodanud sellest ajast peale, kui nad otsuse NATOga liituda tegid – et milline saab olema Venemaa reaktsioon. Väga palju arutleti selle üle, kas see võib olla hübriidrünnak, kas see võib olla mingil moel kriitilise taristu kahjustamine. Iseenesest on selleks oldud valmis. See oli soomlaste jaoks isegi võib-olla üllatav, et Venemaa rünnak nii kaua aega võttis ja et see ei tulnud vahetult pärast Soome liitumist NATOga või juba enne liitumist.