Produtsent Riina Sildos „Estonia“ seriaalist: suurim kiitus on olnud, et sari on parem kui „Tšornobõl“
(26)Kuidas valmis Põhjamaade ja Balti riikide üks kalleimaid seriaale ning milline oli selle juures eestlaste roll, räägib sarja Eesti-poolne produtsent Riina Sildos.
Kui pikk oli „Estonia“ valmimise protsess alates ideest kuni esmaesitluseni Toronto festivalil?
Teledraama „Estonia“ projekt sai showrunner’i ehk idee autori Miikko Oikkoneni juhtimisel alguse 2019. aastal, mil alustati tööd põhjalike taustauuringutega. Seejärel algas juba stsenaristide töö kolmes erinevas riigis: Soomes, Eesti ja Rootsis. 2021. aasta sügisel tekkis lootus saada kogu ettevõtmisele vajalik rahastus ning edasi kulges kõik juba väga kiirelt – filmivõtted pidid toimuma juba 2022. aasta kevadel.
Sellise mastaabiga sarja puhul räägime ikkagi äärmiselt-äärmiselt lühikesest ettevalmistusajast. Kui hinnata perioodi filmivõtete algusest 2022. aasta aprillis kuni VFX-tööde (visuaalefektide) lõpuni 2023. aasta septembri algul, siis julgen öelda, et kogu protsess toimus kiirelt ja efektiivselt eelkõige seetõttu, et tegemist on väga kogenud tootjatega.
Seda suurem oli rõõm, et jõudsime seriaaliga maailma ühele olulisemale festivalile, TIFFile (Toronto Rahvusvaheline Filmifestival). See on väga suur saavutus, sest „Estonia“ valiti festivalile pääsenud 9 sarja hulka 200 seriaali seast.
Kui mitmes riigis toimusid seriaali võtted ning kui pikk oli kogu võtteperiood kokku?
Seriaali võtted toimusid Belgias, Türgis, Eestis, Soomes ja Rootsis, kokku oli 75 võttepäeva.
Millistes Eesti asukohtades võtted toimusid?
Tallinnas Pirita TOPis, Tallinna Sadama A-terminalis, Riigikogus, Eesti Vabaõhumuuseumis, Viru hotellis ja Taeblas.
Paljude Hollywoodi filmide ja sarjade tootmisel kasutatakse arvutiga loodud eriefekte. Kui palju kasutati sarnast lähenemist „Estonia“ puhul?
VFX-i või visuaalefektide kasutamine on tänapäeval väga levinud pea kõikides mängufilmides ja kõrgetasemelistes teleseriaalides - vahel mõnede vigade parandamiseks, vahel võimsate eriefektide loomiseks. „Estonia“ puhul me muidugi kasutasime seda eelkõige toonaste ilmastikuolude ja sündmuste autentseks rekonstrueerimiseks, laeva ja merega seonduvaga.
Kui suur oli sarja Eesti-poolne võttemeeskond ja näitlejaansambel?
Eesti-poolses meeskonnas oli üle 200 inimese. Näitlejatest tegid kaasa Kaspar Velberg, Doris Tislar, Gert Raudsep, Egon Nutter, Ott Aardam, Markus Habakukk, Indrek Sammul, Laura Kukk, Lena Barbara Luhse, Marko Leht, Juuli Lille, Rain Tolk, Maiken Pius, Andres Raag, Raimo Pass, Rain Simmul, Rainer Elhi, Tanel Ingi, Kristjan Sarv, Haide Männamäe, Egert Kadastu, Peeter Oja ja Juhan Ulfsak. Massistseenides (ekstratena) tegi kaasa üle 700 inimese.
„Estonia“ on kalleim seriaal, mis Põhjamaades ja Balti riikides kunagi valminud. Mis muutis seriaali tegemise nii kulukaks?
Seriaali maksumuseks kujunes 15,4 miljonit eurot. Kuna tegemist on tõsielusündmustel põhineva ajastuseriaaliga, mille keskmes on suur katastroof, siis nende sündmuste taaselustamine oli väga kulukas.
Mis olid seriaali valmimisel kõige raskem?
Väljakutseid oli palju. Väga oluline oli leida asukoht laevastseenide filmimiseks. Pärast pikki otsinguid leidsime Istanbuli lähistelt Soome kodanikule kuuluva laeva, millel filmiti viis päeva kahes vahetuses igas laeva osas. Nii tihe võttegraafik tulenes mõistagi asjaolust, et laevarent on äärmiselt kallis.
Väga palju energiat kulus veevõtete ettevalmistusele. Esmalt oli meil plaan teha veevõtted avabasseinis, kuid et see oleks tehniliselt osutunud liiga keeruliseks, siis toimusid need Euroopa ühe suurema stuudio, Belgias asuva stuudio LITES veebasseinides. Seal töötab äärmiselt professionaalse meeskond, kuigi ka neil oli tükk peamurdmist, kuidas ehitada laevakonstruktsioon nii, et laeva külg liiguks vette ehk päris tugevasse kreeni ning oleks turvaline ja sobiv näitlejatele ja võttemeeskonnale filmimiseks.
Super Puma tüüpi helikopterid, mida 1990ndatel kasutati – ja just sellised oli toona Soome piirivalvel – on samuti juba Euroopas suures osas vanarauaks läinud, seega pidime leidma sobiva lahenduse, et tagada autentsus. Võttis aega, aga asja sai.
„Estonia“ telesarja esilinastus toimus Soomes 27. septembril, Eestis 28. septembril. Millist tagasisidet oled vaatajatelt ja osalejatelt saanud?
Väga positiivset. Viibisin seriaali 1. ja 2. episoodi esilinastusel nii Soomes kui Eestis ning tagasiside oli väga soe ja kiitev nii sisu, delikaatse teema käsitluse, teostuse kui ka näitlejatööde osas.
Suurim kompliment oli vast paljudelt kõlanud võrdlus - „Estonia“ sari on palju parem kui „Tšornobõl“ ehk teine suurele katastroofile keskendunud draamasari, mida Eesti televaataja sai Telia HBO keskkonnas näha 2019. aastal.
Suures osas on see muidugi suurepärase meeskonna ja näitlejate töö, sest võtteplatsil olid kõik hingega kaasas ja meenutavad seda siiani hea sõnaga. Meiega ühines filmivõtetel episoodilisse rolli „Estonia“ parvlaevalt eluga pääsenud Timmo Võõsa, kes samuti jäi tööga väga rahule.
Mis on Sinu kui produtsendi soovitus: miks peaks „Estonia“ seriaali vaatama?
„Estonia“ parvlaeva hukk on osa meie ja laiemalt kõigi Läänemere ääres elavate rahvaste ühisest ajaloost. Tegemist on traagilise sündmusega, mis puudutas igat Eesti peret. Aga sellel lool on just täna - siin ja praegu - veel üks laiem mõõde. Elame hetkel väga rahutus, isegi vägivaldses maailmas. „Estonia“ lugu tuletab meile meelde, et kui me kaotame oma inimliku pale, ei suuda enam ulatada hädasolijale abikätt ega leida lohutavat sõna, vaid kanname endas viha, siis ei ole maailmal suurt lootust paremaks paigaks muutuda.
