Kris Leinatamm: Tallinna eelarvest ei jää üldse muljet, et kohe tuleb üleminek eestikeelsele haridusele
(102)Kui keegi eestikeelsele haridusele ülemineku reformist üldse meeletut kasu lõikab, siis on see just ju venekeelne elanikkond.
Tallinna linna eelarvestrateegias on haridusele ette nähtud 39,6% eelarvemahust ja näiteks Tartus on selleks 50%. Ega see muidu nii väga ei pahandakski, kui ei oleks teada fakti, et Tallinnas puudutab haridusreform 21 kooli ja Tartus suisa kahte. Rääkimata lasteaedadest, kust tegelikult kogu haridusjada alguse saab.
Kui kuskilt üldse, siis just eelarve- ja arengustrateegiast peaks paistma hr Kõlvarti ja hr Kante ponnistus aidata muukeelsel elanikkonnal saavutada veidi lihtsamini endale sarnane väga hea eesti keele oskus, mis sillutaks neile kergemini teed suurema palga ja paremate töökohtade juurde ning annaks nende valijatele vene keelt mitteoskavate eestlaste ees päris hea konkurentsieelise pea igal pool tööturul.
Kuid selle asemel soovitakse jätkata olukorda, kus vene keelt emakeelena rääkivale ühiskonnaosale tagatakse pisku sissetulek nurgapealse toidupoe kassas, sest suurema osaga elanikkonnast nad ajale jalgu jäänud haridussüsteemi hammasrataste vahele kukkununa suhelda ei oska.
