Kui kuskilt üldse, siis just eelarve- ja arengustrateegiast peaks paistma hr Kõlvarti ja hr Kante ponnistus aidata muukeelsel elanikkonnal saavutada veidi lihtsamini endale sarnane väga hea eesti keele oskus, mis sillutaks neile kergemini teed suurema palga ja paremate töökohtade juurde ning annaks nende valijatele vene keelt mitteoskavate eestlaste ees päris hea konkurentsieelise pea igal pool tööturul.

Kuid selle asemel soovitakse jätkata olukorda, kus vene keelt emakeelena rääkivale ühiskonnaosale tagatakse pisku sissetulek nurgapealse toidupoe kassas, sest suurema osaga elanikkonnast nad ajale jalgu jäänud haridussüsteemi hammasrataste vahele kukkununa suhelda ei oska.

Mind paneb imestama, kuidas küll saab olla nii, et kui Sulle on kakskeelsuse eelduse õnn suisa sülle kukkunud, siis Sa eelistad demagoogiat, et seda on raske korraldada või keeruline ellu viia või tegelikult on see inimõiguste vastane. Miks ei nõua selle õnne rakendamist just venekeelne elanikkond? Kui keegi sellest reformist üldse meeletut kasu lõikab, siis on see just ju nemad.